Sõja eskaleerudes kasvas Eesti Pagulasabisse pöördumiste hulk märkimisväärselt. Ööpäevaringselt helisesid meie töötajate telefonid ning küsimusi esitati kõikmõeldavatel ja -mõeldamatutel teemadel. Kõned tulid peamiselt Ukrainast põgeneda soovinud või juba Eestisse jõudnud inimestelt ja abivalmitelt eestlastelt. Esimestel nädalatel oli palju segadust ning paljudele põletavatele küsimustele ei olnud vastuseid. Pidasime siiski oluliseks ka piiratud teadmiste puhul murelikke inimesi rahustada, andes ajaraami võimaliku selguse tekkimiseks või neid lihtsalt ära kuulates. 

Kõnekeskus ja päringud e-kirja teel

Märtsis avasime Eesti-sisese kõnekeskuse, sest päringute hulk kasvas esimestel päevadel sadade kõnedeni tunnis. Märtsis tuli sisse 2698, aprillis 1207 kõnet ning mai kõnede hulk ulatub umbes 800 kõneni kuus. Kõnekeskus on olnud vabatahtlike toel avatud iga päev esmaspäevast pühapäevani.

Avasime meiliaadressi dopomoha@pagulasabi.ee, kuhu laekub keskeltläbi 20 abipalvet või küsimust kohustuste, võimaluste ja õiguste kohta päevas ning mida aitavad töös hoida samuti meie vabatahtlikud. 

Nõustamiskeskus

Uute töötajate ja vabatahtlike toel on alates 28. veebruarist esmaspäevast reedeni vahemikus 10.00-17.00 olnud meie kontor avatud Eestisse jõudnud sõjapõgenike toetamiseks.

Ukraina põgenike toetamiseks kaasasime kiiresti uusi vabatahtlikke. Esimestel nädalatel oli nõustamistiimi kaasatud iganädalaselt enam kui 30 vabatahtlikku, kes soovisid muuta Eestisse saabuvate sõjapõgenike kohanemise võimalikult sujuvaks ja turvaliseks. Kõik meie vabatahtlikud said võimaluse täiendada oma teadmisi ja oskusi psühhosotsiaalse toetuse pakkumiseks, õppisid märkama inimkaubanduse riske ning omandasid märkimisväärsel hulgal olulist infot, millega abivajajaid juhendada.

Märtsist mai keskpaigani on meie vabatahtlikud panustanud 3160 väärtuslikku töötundi. Meie ootused vabatahtlikele olid üsna kõrged, sest lisaks teotahtele ja vene keele oskusele soovisime, et nad panustaksid vähemalt ühe päeva nädalas, et nad suudaksid kiiresti muutuvas infoväljas järge pidada. Jagatava teabe asja- ja ajakohasuse eest vastutas igapäevaselt viieliikmeline vabatahtlike tiim, kes uuendas korduma kippuvate küsimuste andmefaili. Samuti töötasid nad läbi ametiasutuste veebilehti ning suhtlesid ametnikega otse, et saada täpsustavat informatsiooni.

Aprilli teise pooleni pöördus Eesti Pagulasabi nõustamistiimi poole keskmiselt 20-30 leibkonda päevas, kes vajasid nõuandeid toiduainete, riiete, eluaseme ja muu hädavajaliku leidmiseks. Hinnanguliselt on meie poole pöördunud ligikaudu 2600 inimest ehk ca neljandik Tallinna saabunud põgenikest.  

Majutuskohtade vahendamine

Kaasasime vabatahtlikke ka Eesti inimeste poolt pakutud majutuskohtade vahendamiseks sõjapõgenikele. Piirkondlike koordinaatorite kaasabil lõime kohapeal tegutsevad vabatahtlike tiimid Pärnus ja Tartus, kes käisid Sotsiaalkindlustusameti poolt hotellidesse majutatud põgenikele pikaajalisi majutusvõimalusi tutvustamas. 31. mai seisuga oleme vahendanud põgenike pikemaajaliseks majutamiseks 916 elamispinda, see tähendab, et oleme majutust vahendanud vähemalt 3200 inimesele, mis on loonud neile peredele võimaluse iseseisva eluga edasi liikuda.

Töö läheb edasi

Kuigi riigi infokanalid ja töövood on selgemaks saanud ja Eesti Pagulasabisse pöördub vähem inimesi, on meie nõustamiskeskus endiselt pidevas töös. Tänu vähenenud kõnede arvule saavad vabatahtlikud läheneda igale probleemile personaalsemalt ning pakkuda abivajajatele suuremat tuge. Tihtipeale on probleemid muutunud veelgi mitmekihilisemaks, sest esialgses infosegaduses ja teadmatuses tehtud otsused on mitmele põgenikele kaasa toonud nii säästude kokkukuivamist kui ka pahameelt ja hingevalu. Oleme võtnud aja, et meie kontorit külastanud sõjapõgenikega rahulikult tassikese teed juua ja toetavat õlga pakkuda. Isegi kui me ei saa alati vähendada negatiivsust ja lootusetust, mida toob kaasa sõda ja koduigatsus, saame iga põgeniku ellu lisada killukese positiivsust lahke sõna ja julgustava naeratusega